Lõpuks jõudsime Mehhikosse! Trolleyga piirini on vaid u 30minutit sõita Downtownist, mis paneb mõtlema, et kuidas me varem sinna jõudnud pole. Igatahes.. startisime plaanitust ikka kõvasti hiljem, sest panime mingi osa rahast pangakaardile, et turvalisem oleks. (Mis oli suht mõttetu tegevus sellekohapealt, et kaardiga seal enamasti maksta ei saanud.. ja kui sai siis lisandus hinnale 10%) ..ja see järel ajasime oma pabereid korda. Tegime koopiaid vajalikest dokumentidest mida võib vaja minna kui me tagasi Usasse siseneme. Igaljuhul lõpuks jõudsime me Mehhikosse alles kuskil peale 1:00pm i. Piiril oli palju rahvast ja palju suminat.. järgnesime siltidele - '' Uus jalakäijate tee Mehhikosse ''
Kokkuvõtteks oli supper reis ja vägaväga rahul, et selle ettevõtsime! Kindlasti lähen ühekorra veel, sest kulu sinna saamiseks on praktiliselt null.
Olge tublid! Kuupärast juba kallistame! muah
Natukene aega lõõmava päikese käes kõndimist jaa Mehhiko paistab!!
Sisse oli lihtne minna, sest piiril dokumente ei küsitud.. küll aga järjekord Usasse oli meeletu. Kohalikud teadsid rääkida, et kuskil 3tunnise ootamisega tuleb kindlasti arvestada. Ja sihuke kuumus, et jube! Täiesti teine mis meil San Diegos ja ainult 30 minutit sõita. Internetist lugesime, et Tijuanasse sõita on mõtekas võtta takso.. mõeldud tehtud. Jõudsime maksimaalselt 5-10 minutit sõita ja juba oli stopp. Eee ? Misasja ? ja noh jälle tuli meelde see, et usakad sõidavadki mingeid väikseid tobedaid maid isegi autodega ja artikkel oligi ilmselt usaka oma mida lugesin. Nojah mis seal ikka. Eks me poleks omal jalul ilmselt osanud sinna minna nagunii, aga nali oli ikka. Taksoga sõites muidugi ei suutnud ma ära imestada mis moodi ülepiiri täiesti teine maailm on. Ma olin üsna veendunud, et Tijuana linn on üsna ameerikalik, kuna asub piirile nii lähedal.. AGA EI! no Mehhiko mis Mehhiko. Nii kui olime taksoukse lahti teinud, oli üks armas mees ilusti asjatamas.. ''Teretulemast! Teretulemast! Tulge minu poodi, tulge vaadake asju!'' nii kui midagi puutusid või vaatasid oli juba hind ja diil olemas. Igaljuhul mind huvitasid kõigerohkem need hiiglaslikud sombreerod.. kahjuks Eestisse neid tuua oleks tüütu, muidu tooks küll. Aga see mees kohe, kui nägi et neid vaatasin toppis meile need pähe pani kardinad peale.. sätitas õigesse kohta.. ja et nii nüüd teeme pildi. Me ei saanud midagi aru.. kõik käis nii kiiresti.. olime korraks suht kramplikult lukus ühtegi sõna üksteisele ei öelnud, siis vaatasime otsa.. KatiLeen ütles, et raudselt tahab raha nüüd.. aga me olime juba kuidagi nii ära riietatud, pandud päikese suhtes õigesti seisma.. ahh mis seal ikka mõtlesin.. '' KatiLeen anna talle oma telefon!'' Supper pilt tehtud ja ei ühtegi senti ei küsitud, palus ainult vastutasuks, et me tema kena poodi vaataks. Ja nii uskumatu kui see ka pole, siis hiljem selgus paljudes poodides, et nad olid väga tänulikud kui sa lihtsalt poodi vaatamagi tulid. Ei olnud üldse nii pealetükkivad kui Egiptuses, aga väga soovisid, et sa just tema poodi vaataksid. Ostsime esimeselt onult tänutäheks kolm võtmehoidjad 1$ eest ja tänasime.
..ja edasi läks nagu ikka uudistades. Veidi oli hirmus ka, sest me olime neile tõsised vaatamisväärsused. Kaks pikka tüdrukut ja üks blond ka veel. Mitte keegi ei möödunud märkust tegemata. Leidsime ka ilusa suure kiriku ja mul oli kinnisidee, et tahan kindlasti sinna küünalt panna. Väga ilusaid suuri küünlaid müüdi sealt erinevate piltidega. Küünal maksis $1 .. ostsime mõlemad ühe. Saime päris palju pilte ka seal, sest kandsime lühikesi pükse. Aga noh need tulid lihtsalt alla neelata. Päris uskumatu oli see, et isegi linnapildis olime me ainukesed kes lühikesi pükse kandsid. Inimesed käisid täiesti pikkade pükstega jne.. Täiesti utoopiline, sest see palavus oli kohutav. Ja kuna palavus oligi juba nii pähe hakanud, siis läksime tagasi ühte toredasse kohvikusse, kuhu üks tore teenindajad meid juba ennist ära rääkis. Tal oli muidugi väga hea meel, et me päriselt ka tagasi tulime. Võtsime kohe muidugi Margaritad, mis maksid $2,25 ja burritod $5 .. Pidin need hinnad lihtsalt ära mainima, sest see on ülisoodne! Lisaks toodi lauda kohe nachod salsaga.. ja eelroaks tuline makaronisupp. WOW! Ülim. Kahjukskahjuks, mina seda toitu ei kannatanud.. ja pearoast suutsin ära süüa 1/4 ja hiljem kui sealt lahkusime hakkas mul nii meeletult paha.. olin täiesti higine ja midagi aru ei saanud.. üritasin istuda.. ei aidanud miski. KatiLeen sundis vett jooma.. ei läinud see hästi alla ja paremaks ei läinud. Ohh jah.. sain ilmselt kerge mürgituse või lihtsalt refluks andis tunda tulise toidupeale. Üldiselt hoiatati meid nende toitude eest seal väga, kuna paljud inimesed jäävad haigeks. Meie tööandja oli suhteliselt kindel, et üksmeist järgmine hommik kirjutab, et on haige! Igaljuhul sain ma oma haigusest kuskil tunniga üle. Mis on vägaväga hea!
Kirik
Tegelikult oli ülimaitsev Burrito, aga kahjuks suutsin ma sellest ainult veidi mekkida.
Need pizza pildid on tehtud veel San Diegos.. Igaksjuhuks tegime kiired ampsud, et seal kohe toit isutama ei hakkaks.
Turul
Me pilti eesliga ei teinud, aga see olevat olnud ka üks traditsioonilisi turismimagneteid. Võibolla mõni teine päev. :)
juba kaugelt paistis Tervetuloa!
Päris naljakas pood. Tegemist oli ehetepoega, kuid kassajuures said ka pitsat osta! :D Tundub, et omanikul mitu kirge ärisuhtes ja ei suutnud otsustada. haha
Piirini jalutasime seekord ise.. teepeal oli nii palju veel suveniiriputkasid :) Väga lühike jalutuskäik meiejaoks. Järgminekord jalutame kindlasti Tijuanani ise. Kui olime Usa piirini jalutanud, siis nägime kohe McDonaldsit ja kuna minule Mehhiko toit sisse ei jäänud, siis olin praktiliselt päev otsa söömata. :D niiet, võtsime burksid ja nosisime kodusemat toitu. haha
Kokkuvõtteks oli supper reis ja vägaväga rahul, et selle ettevõtsime! Kindlasti lähen ühekorra veel, sest kulu sinna saamiseks on praktiliselt null.
Olge tublid! Kuupärast juba kallistame! muah
