Monday, August 10, 2015

Last week in SD!

Nii.. ja ongi jäänud vaid üks nädal siin armsaks saanud San Diegos. Viimased kaks nädalat siin San Diegos ongi vist mõeldud saatusepoolt puhkamiseks, sest kahenädala peale sain ma Comedys ainult kaks tööpäeva, mis tähendab No Money kahjuks, aga mis seal ikka. Käin rannas ja saan rahulikult asju pakkida ja nautida ja puhata, sest ega tulles ootavad mind kohe kooli ja töökohustused. Kahju on lahkuda. Kui hommikuti ikka tööle sõitsid, siis tuttavad unised inimesed olid bussis, kes sind igahommik teretasid ja küsisid, kuidas eilne päev möödus jne. Ma tean, et ega enamus inimesi siin ilmselgelt ei huvita kuidas sul päriselt läheb, aga see teeb siiski tuju palju paremaks. Oleneb muidugi olukorrast, aga nende "kodukandi inimestega" võin ma ilmast ja olust ja Eestist lobiseda küll.  Tundub nagu ma oleksin jõudnud murdepunkti või tuleb see sellest, et mulle hakkab kohale jõudma, et ma tõesti pean juba lahkuma, aga kõik asjad mis mind algul rohkem häirisid on saanud omamaks. Üks päev keegi võttis välja kaks 5 eurost ja see tunne neid käes hoida oli niii imelik! Möödas on ju vaid kolm kuud, aga juba kadusid need rahatähed mu kätte ära. Ma olin veendunud algul, et need on võltsrahad, sest need on ju nii väikesed! Inimene suudab ikka väga kiiresti "unustada" ja kohaneda uute asjadega.
Keel on ka üsna sassis. Me nimetame juba ise oma pudikeelt "Estonglish'iks" ... sest tõesti.. Kui algul pidi võibolla mingis olukorras siiski korra mõtlema enne kui miskit ütlesid, siis nüüd muidugi see enam nii pole, aga kuna nii eestikeel kui ka inglise on nii omad ja ma kasutan neid siin korraga suhteliselt võrdselt, siis on väga tavaline, et ma panen mõlemat segamini. haha. Vahepeal mõtlen küll, et töökaaslased mõtlevad, et ma panen segast.. inglisekeelele tahavad jutu sees tulla lisaks sõnad - nii, siis, võinii, nagu.. või midagi sellist.
Mis ma siin kõige rohkem igatsema jään?
Ilmselt saan ma sellest aru alles Eestis, aga ma veidi kardan seda masendunud Eestit. Midagi ei ole teha, aga me oleme ikka üks väga kinnine, endasse hoidev rahvas. Me muretsemegi nii kaua kuni hauas oleme. Enamus asjad siin elus on ikka mõtlemises kinni.
Muidugi jään ma meeletult igatsema seda ilusat ookeani ja päikest.
Mangod ja avokaadod on siin üleprahi.
Ben&Jerry jäätisesorte on siin nii palju ja on nii head, aga natukene heameel, et need siia jäävad. See tähendab ühtlasi ka seda, et need lisakilod sellest jäätisest jäävad siia.
Taco Tuesdays! Mexican food! Guacamole! Margariitad! Kindlasti jään igatsema! Mehhiko saab mu jalga kindlasti veel tunda.

Okei juttu läheb liiga paljuks. Näeme, siis jutustame! =)

Lasen pildimere valla..

Esimesena siis SeaWorld pildid! Palju showsid loomadega ja veeatraktsioone!  Jällegi suured tänud meie töökaaslasele Mattile, kes meile piletid kinkis! =)






See on jäätis millest olin unistanud ajast, mil viimati Usas käisin! Uskumatu, aga 2,5 kuud läks aega ja seal ta oli! Maitses imeliselt nagu ma mäletasin! 


Need pisikesed usinad kalakesed sõid mu käed vanast nahast puhast! Tublid kalad, aitäh! =)


Uhh, kui ägee! 






Vaade SkyLine'lt





Haid! Appi kui hirmsad.






Jäämõmmi.




Killer whale! 



Kiirelt-kiirelt pilti, ennem kui vett jälle kallab! 




Järgmine päev sõitsime Steveniga Palm Springsi! Seal oli 47kraadi sooja, ehk siis ohhjuudas kui palav! Las Vegas ja Grand Canyon pidid sama hullud olema! Hirmutav.. aga ilus oli! =)

                                           




Päris huvitav oli sõita sinna, tihti läksid kõrvad veidi lukku.. kuigi tee ise tundus üsna ühtlaselt ja sujuvalt minev, aga siiski langes kogu aeg tasapisi ja rõhk oli teine.







KatiLeen on nüüd juba New Yorki vallutamas! Aga enne seda käisime läbi ühest oma lemmik kohast - CRAB HUT'ist! :) Oli heaaa! =)



Peale KatiLeenu viimast tööpäeva läksime töökaaslastega sööma ja tegime õlled! Pildil meie lemmik Mattiga! =)






KatiLeenu viimane õhtu meiega! Ja esimest korda olime kaheksakesi koos! 



Jaaa reeedel läksime neljakesi välja Pacific Beachile! =)


Triinu ja Mariaga.


..jaa Merliga! =)




Mis järjekorras ikka teha kui pildistada! 



Mu lemmmmik magustoit!!! Kes küsib sellele teen ka! NOMM! 


Sain meeletult valusa päikesepõletuse näkku! :(( Jaa ma võin teile lubada, et see on veel ilus pilt. Eestis näitan salaja milline koletis ma tglt olin.


..aga pole hullu! Rätik näkku ja uuuesti randaaa! =) See oli veel aeg kui vabapäev oli kuld.


Tegime tööjuures kodulehejaoks pilte. :)


Meil käis Comedys David Koechner! Ohhjuuudas, kui hea ta standupis on! Peale show'd tuli ajas stuffiga juttu. Üllataval kombel on ta üsna tark, teadis isegi Eesti kohta nii mõndagi. Päris hull oli sellise staariga vestelda. :P 


Kristaga jalutamaa!


Ocean Beach!



Esmaspäeval kiman ma LA, Las Vegase ja Grand Canyoni poole! =) Ehk teeb veel vahepeal mõne postituse! Musid ja tsau! =)







Tuesday, August 4, 2015

To be continued..

Nii.. lugulaul on selline, et KatiLeenul on viimane õhtu täna meiega, mis ühtlasi tähendab ka seda, et minu arvutikasutuse võimalus langeb. Kes teab, võibolla on see minu viimane piltidega postitus. Igaljuhul on hetkel käimas KatiLeenu GoodBye istumine ja ma üritan kiiresti mõned ammu postitust ootavad pildid ära lisada.


                                                                    Nii kuskil nädal ja peale saatsime ära oma kalli töökaaslase Sebastiani!!! Sai pidu ja sai nalja. Muideks Sebastian läks Euroopa ringreisile ja üheks sihtkohaks on Eesti! Loodetavasti saab ta oma reisi planeerida nii, et mina ka Eestis olen kui tema. Lubasin talle sauna tutvustada. :P


                                                See on teine tore töökaaslane, Steve! =) Hüüdnimega Bobo
                                                              Armas Virgina! =)
                                  Sebaaaaastian!!! =)                                          

                                                                               Ja veel üks posu Comedy töökaaslasi
 





Papagoi!!!



Teolt tabatud!!! Olin nii üleväsinud lihtsalt, et jäin praktiliselt poole vestlusepealt magama põrandale. 



Jaa ühel ilusal vabal päeval me otsustasime, et lähme Mehhhikosse margariitasid jooma ja melu nautima.








                                                                Meie armas lemmik teenindaja!





Oii ja me käisime vahakujude majas Mehhikos, ag see oli päris hea nali! Need inimesed ei olnud absoluuselt sarnased. Pilte on mul palju nendest klounidest tehtud, eks siis kunagi Eestis koos vaatame neid. :) Lisasin ruttu mõned.










 ja Aitähh minu kallile vanaemale Eesti shokolaadi eest! =) 




Taco thursday on küll see mida ma meeletult igatsema jään!!!! The best!






                   
                                                                          Eelmine neljapäev käisime tädi Sirje juures, kes valmistas meile väga maitsva mehhiko toidu. Kuna ta on kunagi aastaid elanud mehhikos, siis maitsesid need toidud muidugi suurepäraselt.

                                                           Kahjuks juhtus minuga aga sihuke asi, et neljapäeva hommikul ärkasin ma meeletute valude ja krampidega. Refluks oli tagasi. Kuna valu oli suht väljakannatamatu ja ma suutsin ka ühekorra kokkukukkuda, siis vutvut peale lõunat haiglasse. Sain rohud kätte ja enam ei piinle :) Kuigi eks veidi ikka tunda annab. Haigla süsteem ise oli ikka nagu filmis. Minu tegeles vähemalt 10 arsti ja kogu aeg küsiti ja uuriti ja hoolitseti. Õnneks ei pidanud mõõka neelama ja nad lihtsalt uskusid mind ja kirjutasid rohud sellejärgi, mida võtsin paar aastat tagasi.





                                     Tegelikult polnud väga tore rannapäev. Valud tahtsid vahepeal pilti eest võtta, aga ma ei viitsinud ausaltöeldes toas ka passida, ega ma sellejaoks siia ei tulnud. =)) 


                                                        Minu üks elukaaslastest Maria töötab Subways! =) Käisin hea ja parema järel.




Eile käisime KatiLeenuga SeaWorldis, mis oli vägavägaväga lahe! Nägime nii palju lahedaid veeloomi ja sõitsime erinevate veeatraktrioonidega.  Täna käisime Palm Springsis ja sõitsime mägedes ringi ja oli ka supper tore!!! =)  Kahjuks pean nüüd seltskonda tagasi sulanduma ja loodetavasti saan ma kuidagi teieni tuua ka nende viimaste seikluste pildid. Seniks olge tublid ja juba on ju vähem kui 20 päeva!